Väljavõte Setomaa Muusikakooli õppekava üldosast:

5. Õpilase hindamine kooli sisseastumiskatsetel

(1) Õpilased võetakse nooremasse astmesse vastu katsete alusel. Katsete korraldamiseks moodustatakse koolis vastuvõtukomisjon, kuhu kuulub vähemalt 3 õpetajat.

(2) Vastuvõtukatse koosneb neljast komponendist, mida hinnatakse hinnetega „1“-„5“ kasutades vajadusel ka plusse ja miinuseid. Nii kujuneb 13-palline skaala. Igal hindel on oma arvuline kaal:

5 = 5

5- = 4,6

4+ =4,4

4 = 4

4- =3,6

3+ =3,4

3 = 3

3- =2,6

2+ =2,4

2 = 2

2- = 1,6

1+ = 1,4

1 = 1

Tulemused summeeritakse ja arvutatakse välja keskmine hinne. Kui hinne on 2 või alla selle, siis 1. klassi põhiõppesse õppima õpilane ei pääse. Suuname antud õpilase kokkuleppel lapsevanemaga eelklassi või vabaõppesse.

Hinnatakse järgnevaid komponente:

1)      LAULMINE (ilma saateta)

Ette tuleks valmistada laul. Soovitame valida laulu, mis lapsele meeldib, on talle loomupärane ja mugavas registris, mugava ulatusega.

2)      ÜKSIKUTE HELIDE JÄRELELAULMINE (helikõrguste eraldamisvõime)

Intervallide ja kolmkõlade kuulamine ning järgilaulmine. Õpetaja mängib klaveril kaks või kolm heli ja laps laulab neid järgi.

3)      RÜTMITUNNE

Rütmikoputamine või plaksutamine. Algab väga lihtsatest kujunditest, liikudes tasapisi keerulisematele, ka sünkopeeritutele. Rütmikujundite järgikoputamise (plaksutamise) ajal peab jälgima, et laps säilitaks õpetajaga sama tempo (meetrumi).

4)      MUUSIKALINE MÄLU (viisikatkendite järelelaulmine)

Meloodiate järgilaulmine. Õpetaja mängib klaveril või laulab ette meloodiaid, väga lihtsatest keerukamateni. Laps laulab neid järgi. Oluline on tähele panna duuri ja molli (mažoori ja minoori, rõõmsa ja kurva) eristamist.

(3) Vastuvõtukatsete tulemusi analüüsides teeb õppenõukogu soovitusi põhipilli valikul ja suunab need õpilased, kes katsete tulemuste põhjal pole kooli noorema astme õppekava täitmiseks veel valmis oma muusikaliste eelduste või vanuse tõttu, õppima eelklassi.

Selgitus:

Oleme Setomaa Muusikakoolis veendunud, et iga laps on musikaalne. Seega peaks ideaalolukorras olema igale lapsele loodud ka tingimused ja vajadusel juhendamine muusikaliseks eneseväljenduseks. Paraku esitavad nii kooli materiaalsed võimalused (ruumid), finantseerimine, aga samuti õppekavade maht teatud raamid, mis sunnivad muusikakooli läbi viima muusikalisi sisseastumiskatseid ehk muusikalisi teste.

Muusikalise võimekuse test ei määratle lapsi musikaalseteks ja ebamusikaalseteks, laste muusikalised võimed avalduvad erinevas vanuses ja erineval moel. Eelkõige avaldub muusikalistes sisseastumiskatsetes see, kui suur roll ja osakaal on muusikal olnud lapse varajases kasvukeskkonnas. Muusikaõpingud on alati kogu perekonna ühine ettevõtmine, seetõttu on lapse muusikalise eneseväljenduse testimine muusikakooli jaoks informatiivne lapse tulevaste muusikaõpingute sihipärasuse, jätkuvuse ning lapsevanemate toetuse ja kaasalöömise prognoosimiseks. Eelnevate aastate kogemuse ja mitmete maailmas läbiviidud uuringute põhjal võime väita, et lapse varajane suunamine muusikaringidesse ei korva ligilähedaseltki koduõhkkonnas last ümbritsevat helidemaailma – koos lapsega laulmist, hea muusika väärtustamist ja kuulamist jne.

Muusikalised katsed on aste-astmelt tõusva keerukusega, väga lihtsatelt, mängulistelt helide ja rütmide järeleaimamiselt minnakse tasapisi komplitseeritumatele. Seega peaks pakkuma sisseastumiskatse igale lapsele õnnestumisrõõmu, muutudes lapsele märkamatult nõudlikumaks, olles samas õpetajatele informatiivne lapse muusikaõpingute ja pillivaliku planeerimisel. Püüame säilitada lapsele mõnusa, mängulise õhkkonna, kus ta saaks, tahaks ja julgeks väljendada end võimalikult vabalt.

Juhul kui laps on eelnevalt õppinud mingit pilli, võib ta võtta pilli kaasa ja mängida sellel midagi meelepärast, keelpillil kasvõi lahtiseid keeli.